Eesti ajalugu
Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse
kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele:
1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal
1819. Sellega kaotatigi pärisorjus aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade
isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli
mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati ,,vabade" rendilepingutega."
Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid.
Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede(priinimi) panek.
Mõisakoormised teotöö ehk teorent, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal
nõutavaks abiteoks.
Tiiklikeks kohustusteks olid pearaha igalt meeshingelt ning nekrutiandmise kohustus ehk
,,verekümnis." Lisaks veel kogukondlikud koormised ja kirikumaksud.
Usuvahetusliikumine. 1845
annaabi.ee 
