Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Tema
käsitluses olid aed ja maastikupilt kaks eri asja. Mõiste the gardenesque: aed inimese
elupaigana on kujundatud kunstiliste reeglite järgi, ometi ei tohi see välja paista. Reptoni aias
puudusid kunstlikud mäed jne. Hoonest kaugemad osad kujundas ta Kenti stiilis: niidud,
muruväljakud, puuderühmad, valgus ja vari, vabakujulised teed. Hoonete lähiümbruses kasutas
aga regulaaraia jooni, kuid mitte nii rangelt kui Le Nôtre seda tegi. Reptoni eelkäijad kasutavad
vaid aasalilli, aga tema lähenes kekpunktile spiraali mööda, tõi tagasi lillepeenrad hoonete
lähedale. Repton tõi aialikkuse ka parki tagasi, kasutas seal võõrliike jne, tõi lillede ilu esile
varjatult; uuris värviteooriat, valgust/varju, maakoha uurimise metoodikat, orienteeritust
ilmakaarte suhtes ning puuliikide kasutamist pargimaastikus. Põhilised puud tol ajal olid inglise
kohalikud liigid (see suund kehtis ka mujal Euroopas): tamm, jalakas, kask, pöök, saar, pärn, ka
harilik mänd ja lehis
annaabi.ee 
