kildad kvartsiit. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste faktorite toimel. 1. Füüsikaline murenemine e. rabenemine peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast b) hapendumine; alluvad alahapendilised ühendid c) taandumine õhuvaeses keskkonnas vastupidine eelmisele d) hüdratsioon e
Moondekivimid on vastupidavad. Mineraalide ja kivimite murenemine Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt sellele, kuidas leiab aset kivimi või mineraali murenemine, eristatakse järgmisi murenemise liike: 1)rabenemine ehk füüsikaline murenemine- see on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2)keemiline murenemine ehk porsumine- on põhjustatud looduslikest reagentidest nagu vesi CO2, O. Aset leiavad keemilised reaktsioonid. Porsumise tulemusena tekivad uued ühendid. Hapnikuga ühinedes leiab aset hapendumine ja vastupidine protsess on taandumine (Fe2O3FeO, FeSFeSO4)
annaabi.ee 
