Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
Nende kriteeriumide alusel hindavad senised loomasüstemaatikud inimese
erinevust inimahvidest vähemalt sugukonna tasemele, kuigi, muide, juba Darwin
märkis, et inimesele võiks olla piisav alamsugukonna staatus.
3. Esmased hominiidid ja nende tekkeaeg
60ndate aastate keskpaigani peeti kõige ürgsemateks tuntud inimlasteks 1924. a.
Lõuna-Aafrikas avastatud ca 2.5 mln. a. tagasi elanud australopiteekusi
(Australopithecus africanus). Hiljem on peamiselt Ida-Aarikast leitud mitmete
varasemate ja ka hilisemate australopiteekuse-liikide säilmeid, vanusega 4...1 mln.
aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide
ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete
ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt
kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed,
püstiselt liikuvad loomad
annaabi.ee 
