Giuseppe Verdi
rändpillimehi ja gondoljeere, professionaalseid muusikuid ja ooperipublikut imetlevaid ridu. Nii
näiteks kirjutab Naapoli "San Carlo" teatris Verdi "Trubaduurile" kaasaelanud prantsuse kirjan-
duskriitik H. Taine muu hulgas järgmist: "Iga vähegi kahtlase noodi puhul vile, piiksumine,
kiremine, kõikvõimalik müra; siis aga, hetk hiljem, kui aaria lõpp korda kaks kõrvulukustav
aplaus. Mitu inimest parterist laulsid aariatele ja koguni orkestripartiidele poolel häälel ja väga
õigesti kaasa. Ukse juures tegi lihtrahvas täpselt sama... Need inimesed on tõepoolest muusikud.
Nad tajuvad kõiki muusika varjundeid... ja vigu täpselt samuti, nagu meie Pariisis huumori ja
anekdootide peensusi mõistame." Veelgi enam. Laiad rahvahulgad polnud üksnes taibukas
auditoorium gastroleerivate ooperitruppide esinemiste jaoks komplekteeriti enamik
kooriliikmeid linnakehvikute hulgast.
annaabi.ee 
