Rahvariided
Sõlg
Siledaservaline metallist rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Aegade jooksul muutus sõlgede kuju ja kaunistus, samuti erinesid nad piirkonniti. 1
aastatuhandel pKr kasutusele tulnud koburaudsõlgi kandis talurahvas veel 17.
sajandil. Vanemad hobuserauasõled olid massiivsed, rasked, feodalismiaja lõpu poole
muutusid nad õhemaks ja kergemaks. Vanemate sõlgede otsad olid rullikujulised. 12.-
13. sajandi aardeleidudest esinevad juba nuppotstega hoburaudsõled.
Pinnakaunistused olid neil tagasihoidlikud, koosnedes tavaliselt lihtsatest kriipsu,
punktiiri ja lohu kombinatsioonidest. 13. sajandist rahvarõivaste taandumiseni kanti
kogu Eesti väikesi võrukujulisi vitssõlgi nii töö- kui pidulike rõivaste juures. 13
sajandist pärit südamekujulised sõled jäid 18. sajandil Mandri-Eestis harultasteks, 19.
sajandil püsisid need veel Saaremaal, kus sõle harjale oli kujundatud vastastikku
annaabi.ee 
