Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse.
ka lugeja silmades vettpidavaks osutuvad. Teisalt tekitavad asjaarmastajates
seletamatuid tundepuhanguid kõikvõimalikud lavastused ja ülesastumised, olgu need
siis ansamblite, näitlejate või mistahes kunstinimeste poolt etendatud.
Inimeste väärtushinnangud on aastatuhandete jooksul küll muutunud, kuid
põhitõdedele on tänapäevani kindlaks jäädud. Rahvus, keel ja kultuur on kandunud
sajandeist sajandeisse, need on tituleeritud poeetilise alatooniga küll aardeiks, kuid
tegelikkuses tõttavad ühiskonnaliimete tegemised läbimurdvate tormilainete viisil
vapralt omakasu suunas. Kuid mida hakkab üks edukas ärimees peale basseinitäie
rahatähtedega, kui ta end ikka rikkana ei tunne? Öeldakse, et kultuur on
inimtegevuse mistahes produkt, mis talle sisemist rahulolu pakub. Investeerides
enesesse, tasuks eelkõige silmas pidada oma liigi loomust inimene on ainus
elusolend, kes pole rahul iseenda ning sellega, mis talle antud on. Niiviisi pole meid