Vana Testament
Sajab põhiliselt talvel, mil
ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust
nomaanid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud
kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 aastat e.Kr.
Vana Testamendi kirjutamise seos ajalooga.
Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel aarablased,
assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased. Üldnimetuse on nad saanud piiblitegelase Noa poja Semi järgi,
kellest nad arvasid end põlvnevat.
Juutide algkodu asub Araabia poolsaarel. Aastatel 2000-1200 e.Kr. rändasid nad karjakasvatajatena
mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade
pärimuste juured.
Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200
e.Kr