Eesti uusima aja ajalugu
kinnituse sakslaste käes.
24. veebruaril 1942 tähistati "Estonia" kontserdisaalis Eesti Venemaast lahkulöömise
aastapäeva, kuid seda keelati otseselt nimetada iseseisvuspäevaks.,
tsensuur,
Kinni pandi kõik erakondlikud ajakirjad, aga ka enamik mitteparteilisi. Ilmus vaid kolm
eestikeelsed päevalehte- Tallinna Teataja, Postimees , Maaliit. Seda põhjendati paberi
puudusega. Saksa ajakirju ilmus ka üsna palju. Ajakirjanduse üle oli kahekordse tsensuur, ehk
enne trükki aandmist ja enne müüki andmist. Asutati spetsiaalsed ajakirjandusbürood
(Pressestelle). Ei piirdutud vaid ajalehtede tsenseerimisega, saksa ajakirjanikud kirjutasid ise
juhtkirje ja neid oldi kohustatud avaldama. Sakamaale esitati seda kui eesti toimetuse
arvamust, kuna ei tohtinud muud öelda. Kõiki trükiseid tsenseeriti, sh ka raamatud. Ka
raamatukogudes ja kauplustes vaadati üle vanad trükised. eelkõige vaadati punaselt
meelestatud üle.
rahvusväeosade likvideerimine.
annaabi.ee 
