Soomel on 200-liikmeline ühekojaline parlament, valimised on iga nelja aasta järel. Riigi majandus on kaasaegne ja konkurentsivõimeline telekommunikatsiooniseadmete tootmisel ollakse maailmas juhtrollis. Peamised ekspordiartiklid on telekommunikatsiooni- ja masinaehitusseadmed, paber, tselluloos, puit, klaas, roostevaba teras ja keraamika. Soome karge põhjamaine ilu on inspireerinud paljusid kunstnikke, sh heliloojat Jan Sibeliust ja arhitekt Alvar Aaltot. Soomest on pärit ka mitmed kuulsad sportlased, sealhulgas vormel 1 piloodid Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen. Soome köök on saanud mõjutusi Mandri-Euroopast, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk).
Kõik nad esindavad erinevaid hoonetüüpe ning kuuluvad Aalto loomingu erinevatesse perioodidesse, kattes rohkem kui kümme aastat, varase klassitsismimõjulise perioodiga alustades ning 1930. aastate teise poolega lõpetades, mil ta juba funktsionalismile alternatiive otsis. Ainus, mis kolmest projektist realiseeritud sai, oli professor Tammekannu villa Tartus, teised mitte ainult ei jäänud ehitamata, vaid polnud arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt.
annaabi.ee 
