Aafrika ajalugu
ning neid lõhestas pidev rivaliteet. Seega puudus Aafrika riikide ühtne vastupanu ning Euroopa riigis mängisid
nende poliitilistele huvidele ja värbasid endale aafriklastest liitlasi, et korraldada sõjakäike suuremate kohalike
riikide vastu. Nt Ghana sisealade ashantide konföderatsiooni vastu kaasati vallutusse rannikualadel elutsevaid
rahvaid, kelle ajaloolised vaenlased ashantid olid.
Samuti oli aafriklastel piiratud ettekujutus suveräniteedist. Vastupanu, mida aafrikalsed osutasid, on üritatud
seostada hilisema vabadusliikumisega, aga tollased valitsejad kaitsesid väga kitsaste ringkondade huvisid ja
läksid tihtipeale kokkulepetele eurooplasega. Lisaks oli Euroopa riikidel pikajaline ettevalmistus, sest neil oli
sajandite pikkune kogemus koloniseerimisega. Keiser Tewodoros II (1855-1868) ütles “Ma tean nende mängu.
Kõigepealt kaupmehed ja misjonärid, siis saadikud ning seejärel kahurid. Oleks parem, kui nad alustaksid
kohe kahuritega
annaabi.ee 
