tumepunaseni. Võivad moodustada puhkespoore, mis järve põhjal võivad püsida elusana kümneid aastaid. Eelised ongi puhkespoorid, gaasivakuoolidega liikidel üles-alla liikumise võime, võime ahmida lühikese ajaga tagavaraks toitesooli ning siduda õhulämmastikku. Saavad elada ka siis, kui valgust väga vähe. Samuti on võimelised tootma aineid, mis peatavad võistlevatel organismidel arengu (bakteriotsiinid, antibiootikum tsüanobakteriin). Kagu-Aasias, Aafriaks ja Mehhikos on on sinivetikaid tarvitatud juba sajandeid toiduks. Kasvatamiseks erilised tiigid. Müüakse kapslite ja tablettidena, isegi sokolaadina. Üks suurema liikide arvuga vetikarühm on ränivetikad, umbes 16 000 liiki. Nad on 1-rakulised või koloniaalsed, tavaliselt hõljuvad vabalt mere- või magevees või elavad veekogu põhjas. Arvatavasti tuleb nende arvele ¼ fotosünteesi käigus kogu maakeral sünteesitud orgaanilisest ainest.
Järgnenud kodusõjas suutis MPLA kuubalaste abil enamiku riigist oma kontrolli alla saada. Angola sai platsdarmiks, kust ,,patriootide" salgad üritasid kahel korral tungida maavarade poolest rikkasse Shaba provintsi Sairi lõunaosas. Need kukkusid läbi ainult Lääne-Euroopa riikide ja Maroko sekkumise tõttu NSVL teiseks tugipunktiks Aafriaks kujunes Etioopia, mis oli end sotsialistlikuks kuulutanud. NSVL osutas uuele valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel Etioopia ründas 1970. aastate lõpul Somaaliat. Etioopa vallandas ka verise kodusõja iseseisvuse poole püüdleva Eritrea provintsi pärast (Eritrea iseseisvus 1993). Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla tagajärjel muutus Aafrika