Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine
Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni
suuruseid hinnati adramaades.
· Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
· Läänid ei olnud esialgu Liivimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi.
· 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale.
· 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele.
· Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem.
· Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal.
· Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte.
· Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid"
kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette
seisustest.