Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma. Samas materdasid nad maha rahvaloomingu- vana rahvalaul ja pilimäng hakkasid taanduma. 3. Kirjelda muusikaelu elavnemist 18 saj. linnades, mõisates, kodudes. Aadringkondades- nii linnades kui mõisates- elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodustele kontserditele. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4. Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma