Meditsiiniajaloo konspekt
Itaalias elanud Cesare Lombroso (1836-1909). Asjal oli aga ka positiivne pool just
siinkohal sünnib tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise) kontseptsioon.
Vaatamata teaduse edusammudele ei leiutatud 19. sajandi jooksul ühtegi asjalikku
ravimeetodit vaimuhaigete raviks. Ravimisel lähtudes sellest, et vaimuhaiguse näol on
tegemist inimorganismi olekuga vägagi ekstreemses olukorras kiputi ka somaatilisi
ravivahendeid liigselt pruukima, alates aadrilaskmisest, narkootiliste ainete manustamisest ja
lõpetades igasugu protseduuridega. Viimaste puhul on tänapäeval kombeks ironiseerida nt
vahendite kallal, mille abil püüti haigel verevarustust kontrollida (eeldusel, et haigus tingituid
nt liigsest verest peas või vastupidi). Mõned võtted ehk mõjusid ka veeprotseduurid,
broomipreparaadid, oopium, elektriravi (viimane küll vähem). Peaasjalikult võib edukaist
juhtumitest ja meetodeist rääkides mainida psühhoteraapiat