kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud,
kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud,