Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. · Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Ööpäeva pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. · Keskmine pinnatemperatuur on 50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim 140°). ...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 4 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 5 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 6 6 12 18 24 30 36 42 48 54 60 7 7 14 21 28 35 42 49 56 63 70 8 8 16 24 32 40 48 56 64 72 80 9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 4 4 8 12 ...
Väljendit Internet hakati kasutama aastal 1973. aastal. 3. Mis on Internet? Internet on 70.ndate aastate lõpus loodud andmesidevõrk, mille funktsiooniks on ühendada erinevaid arvutivõrke ja arvuteid. 4. Mis on KKK(FAQ)? Tooge näide. KKK tähendab korduma kippuvaid küsimusi. 5. Millist protokolli kasutatakse infovahetuses? http (Hypertext Transfer Protocol) 6. Milleks on vaja IP aadressit? IP aadress identifitseerib Internetti ühendatud seadme. 7. Mis on DNS ülesanne? DNS tõlgib domeeninimed Internetis kasutavateks IPaadressiteks. 8. Mille abil saab luua Interneti ühendust (kodus, koolis jne)? Interneti ühendust saab luua kaabli, ruuteti, modemi või wifi abil.. 9. Kirjeldage, millest koosneb Interneti wwwaadress? Www tähendab inglise keeles world wide web ning sellele järgneb punkt.
tänapäeval on nendeks Matt Blaze, Cindy Cohn, Gabriella Coleman, Linus Nordberg, Megan Price ja Bruce Schneier. (4) 6 2 Mis on The Onion Router? The Onion Router projekti puhul on tegemist kooslusega tarkvarast ning võrgust, mille abil on võimalik jääda internetis anonüümsemaks kui tavalise brauseri ja internetiühendusega. Tor tööpõhimõte on lihtne - selle ülesanne on peita internetikasutaja füüsilist asukohta ning IP aadressit, mis muudab kasutaja reaalse asukoha ning identiteedi väljaselgitamise organisatsioonidele võimatuks. Tor võrgu moodustavad vabatahtlikud, kes on nõus paigaldama oma arvutisse või serverisse spetsiaalse tarkvara nimega Tor Relay, mis muudab nende internetti ühendunud masina üheks osaks Tor võrgust. Siin kohas ei tohiks segi ajada kahte tarkvara, Tor browserit, mis on mõeldud Tor võrgu kasutamiseks ja Tor relayd, mis on mõeldud Tor võrgu ülesehituse jaoks
DHCP on klient-server protokoll selles mõttes, et uut ühinevat seadet võib käsitleda kui klienti ning igal alamvõrgul on tüüpiliselt üks aktiivne DHCP server, mis jagab IP aadresse. DHCP protokolliga IP jagamine käib neljas etapis: 1. DHCP serveri otsimine (pm ruuter). Uus seade, mis tahab võrku ühendada, saadab UDP paketi pordil 67, mis on pakitut IP datagrammi. Kuna uus seade ei tea ühegi ruuteri aadressit, siis saadab ta selle paketi sihtaadressiga 255.255.255.255 ning lähteaadressiga 0.0.0.0, selle saavad kätte kõik võrku ühendatud seadmed. 2. DHCP serveri pakkumine. DHCP server, milleni jõudis eelmine pakett, saadab paketi sihtaadressiga 255.255.255.255, mis sisaldab eelmise paketi ID-d, pakutud IP aadressi, võrgumaski ja pakutud IP aadressi kehtivusaega. 3. DHCP päring. Kui eelmine pakett jõuab seadmeni, mis endale IP-d otsib,
näiteks 20 bitine osa on aadresse ja võib selle jagada erinevate organisatsioonide vahel. IP-aadressiruumi jagab selline organisatioon nagu ICANN. Ta jagab aadressiruume, haldab nimeteenuseid ja domeeninimesid. Kui me paneme arvuti võrku siis meil on vaja: 1) IP-aadressi arvutile määrata 2) Võrgumaski määrata 3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid lähevad, et see edasi saaks marsruuditud 4) Nimeserveri IP-aadress, kust me saame nimele vastavat IP-aadressit küsida Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B. Kui meil on teada arvuti B IP-aadress ja selle järgi meil on vaja teada arvuti B MAC aadress. IP aadressi järgi saame teada, kas arvuti B on samas võrgus või tuleb pakett marsruutida läbi mingi marsruuteri. Kui ta on samas võrgus, siis saadetud datagramm pakitakse kanalikihi kaadrisse ja kanalikihi kaadri päisesse pannakse kaks MAC aadressi (kellele ja
annaabi.ee 
