o Ümberpaigutatavad mäluakad · Kasutatakse välismälu o Lehekülg mälujaotus o Segment mälujaotus o Segment-lehekülg mälujaotus Virtuaalmälu · Virtuaalmälu kasutaja loogilise mälu füüsilisest mälust lahti sidumine o Ainult osa protsessi poolt vajatavast mälust on korraga füüsilises mälus o Loogiline aadressiruum saab seega olla oluliselt suurem kui füüsiline aadressiruum o Aadressiruume (aadressiruumide osi) saavad protsessid omavahel jagada o Võimaldab efektiivsemalt protsesse luau · Virtuaalmälu saab realiseerida kahel viisil o Lehekülgede laadimine nõudmisel o SEgmentide laadimine nõudmisel Leheküljed · Põhiline meetod o Füüsiline mälu jagatakse fikseeritud suurusega blokkideks raamideks (frames) o Loogiline mälu jagatakse ka osadeks (sama suurusega) lehekülgedeks (pages)
arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni võrguadministraator leiab, et see tuleb ära muuta. On ka teine võimalus IP- aadressi konfigureerida ja see on dünaamiline hosti konfigureerimise protokoll ehk DHCP. Aadressite jagamine toimub nii, et iga teenusepakkuja saab oma aadressiruumi, näiteks 20 bitine osa on aadresse ja võib selle jagada erinevate organisatsioonide vahel. IP-aadressiruumi jagab selline organisatioon nagu ICANN. Ta jagab aadressiruume, haldab nimeteenuseid ja domeeninimesid. Kui me paneme arvuti võrku siis meil on vaja: 1) IP-aadressi arvutile määrata 2) Võrgumaski määrata 3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid lähevad, et see edasi saaks marsruuditud 4) Nimeserveri IP-aadress, kust me saame nimele vastavat IP-aadressit küsida Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B. Kui meil on teada arvuti B IP-aadress ja selle järgi
annaabi.ee 
