Uurimustöö alused
intervjueerijalt pole võimalik saada;
- küsimustik peab olema suhteliselt lühike, kui tahetakse saavutada
korralikku vastuste määra. Uuringud on näidanud, et eksisteerib
pöördvõrdeline seos ankeedi pikkuse ja vastuste määra vahel;
- postiküsitlus on reeglina suunatud suurele arvule respondentidele. Seega,
andmete töötlemise seisukohalt tuleks võimalikult vähendada avatud
küsimusi.
· aadressinimekirja mõju. Olemasolevad lähteandmed ei võimalda paljudel juhtudel
koostada esinduslikke valimeid uurijat huvitava üldkogumi kohta. See probleem
on üldine ja seda tuleb ette ka teiste küsitlusviiside ja meetodite puhul. Eestis olid
suured lootused ses osas viimase rahvaloenduse andmetele, kuid nagu selgus
esialgsetest tulemustest, ei saa neid usaldada.
Postiküsitluse vastamismäära suurendamise võimalused:
· järelkirjad ja helistamised (follow-ups)