"aadressigi" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Kiri ise oli enamasti pliiatsiga kirjutatud ja nähtavasti mitte ühe korraga, mitte ka ühe päevaga, sest selleks oli ta liiga pikk. Ta käis nõnda: ,,Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Õigust öelda, see polegi kiri, vaid niisama ajaviide. Vahel tuleb niisugune tarvidus lobiseda ja sealjuures vaikida, sest ei viitsi suud liigutada, ja siis ma kirjutangi Teile. Sellepärast ei saatnud ma Teile esimeses kirjas oma aadressigi, sest kui Teie hakkaksite vastama, siis poleks see enam vaikiv lobisemine. Ega? Ja et Teie mulle üldse ei vastaks, kui ma Teile oma aadressi saadaksin, seda ma ei usu, sest Teie olete selleks liiga hea. Teie vastaksite tingimata. Muidugi on veel teine põhjus, miks ma ka selles kirjas Teile oma aadressi ei anna, ja see on see peapõhjus; eelmises kirjas ma juba ütlesin: mul tuleb tõepoolest siit varsti ära minna, selles pole nüüd enam mingit kahtlust. Aga Te