Onomastika, nimekorraldus
Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed).
2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis
ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine,
Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine,
näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti
kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime
Adoberg [aadoberg].
3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus
eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt
-ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema,
Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son
(tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson),
- berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes:
Holzmann, Bergmann).
4