Ervin Abel
õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu
7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88
Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said
mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis
Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli
silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega
põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi
rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin
seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et
Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!" 8
1953. aasta sügisel otsustab Ervini kursus välja enda tõestamiseks välja tuua Lutsu
annaabi.ee 
