ÄRKAMISAEG
rahvusliikumise renessanss, mis kulmineerus 1905. aasta revolutsiooniga. Sellel
perioodil hakkas tekkima karskusseltse, laulukooride ja muusikaorkestrite arv
tõusis. Pärast pikemat vaheaega korraldati K. A. Hermanni eestvedamisel 1891.
10
aastal Tartus laulupidu. Olulist rolli hakkasid mängima Eesti Üliõpilaste Seltsi
ümber koondunud haritlased.
Kokkuvõte.
Ärkamisaegne rahvusliikumine põhines talurahva aadlivastasusel ning talurahval oli
seejuures kandev roll, kelle juhiks oli rahvuslik intelligents ja kujunev eesti
kodanlus, kes samuti ju põlvnesid talurahva hulgast. Seepärast oli meie rahvuslik
11
liikumine ülekaalukalt agraarse ilmega. Rahvuslik liikumine oli ülddemokraatlik,
mida sotsiaalsed vastuolud veel ei nõrgestanud.
Rahvusliku liikumise areng oli aeglustunud 1880ndatel, kui tungis peale terav
annaabi.ee 
