Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj)
1561. a juunis
alistusid Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond Rootsi kunnile Erik XIV-le
algas Rootsi suurriigiajastu. Maa jagamise järel algas pikk ja kurnav rüüstesõda Rootsi,
Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vahel. Sõjategevus hakkas vaibuma pärast seda, kui
Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu,
Taani tegi sedasama. Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis
kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga.
Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu
mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada.
Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan
Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele.
Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581
annaabi.ee 
