Tutanhamon
mingi relv vi kuskilt kukkumine. Surma tegelik phjus oli ajukoorealune
verevalum. Seega oli igasugune mistatamine vaarao varajase surma mber
learune. Seni oli surma phjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi
tuberkuloosi.
Professor Harrisoni assistent, seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas
npnelapea suuruse koetki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2,
alagrupp MN.
Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat verd ja prines
jrelikult vanast ja puhtast aadlitust. Harukordne veregrupp A 2 kneleb
ometi ka millestki muust. Harrison ja Conolly testasid 1959. aastal selle, mis
1925. lahkamisel oli olnud veel puhas oletus.
Howard Carter: Kige silmatorkavam Tutanhamoni nos oli selle erakordne
sarnasus tema ia Ehnatoni omaga. Olin seda theldanud juba skulptuuride
puhul.
Carter, kes veel ei teadnud, et Tutanhamonil ja Ehnatonil on ks ja sama
veregrupp, oletas igesti, et Tutanhamon, kelle pritolust polnud midagi
teada, oli Ehnatoni sohipoeg
annaabi.ee 
