Kindralmajor-Aleksander Tõnisson
juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana.
Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina.
Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja
mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu Püha Vladimiri ordeniga koos mõõkade ja lindiga. 1916
ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse
saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander
Tõnissoni järeltulijad aadlikud.
Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes -
9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6.
detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa
lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne-Eesti rannikul
Pärnust Paldiskini. Oli formaalselt kõikide Vene sõjavägede juhataja selles piirkonnas.
A
annaabi.ee 
