Miguel de Saavedra Cervantes
vaimurikkad kõned on aga mahukamad kui ühelgi Boccaccio tegelasel. Selle jutustuse dialoogia maht
ise lubab võrreldes varasema itaalia novelliga tegelasi sügavamalt humaniseerida. Ent oluline pole
üksnes maht, vaid tausta järkjärguline aktiviseerumine. Olustik hakkab siin tungima eraellu, aeglustab
ja pidurdab seikluse, viitab juba mõnedele vastuoludele ühiskonnas (nagu armastajate konflikt
seisusliku normiga). Mis siis, et lõpuks osutuvad mustlasneiud ja teenijatüdrukud ikkagi
aadlipreilideks, keda vaid õnnetu juhus on ajutiselt "alla madalasse" tõuganud. Edasi aga järgneb
peaaegu kõik tavatult uudne. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema:
kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata.
Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul -
vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda
annaabi.ee 
