Ristisõjad
muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise
õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja
tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma
isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui
kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või
pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika.
Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti.
Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad
rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused.
Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks:
lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e
annaabi.ee 
