Rootsi aeg
mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad
maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja
Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama.
*Reduktsioon- 1680 alustas kuningas kingitud maade tagasi võtmist aadlilt. Mõisnik peab
nüüd riigi käest rentima mõisa. Ei ole eramõisaid, ainult riiklikud mõisad. Kokku redutseeriti
Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see
tekitas pahameelt Rootsi vastu.
*Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et
talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja
müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük. Karjakasvatus pigem tagaplaanil.
Karjasaadusi said mõisad talupoegadelt( nt pekk, mesi, kanad, talled jne). Aadlid majandasid
pigem harva ise oma mõisaid
annaabi.ee 
