prantsusepärase hariduse, hea kasvatuse, keelteoskuse. Ta sai kõik vajaliku, mida seltskonnaelus vaja läks. Arvamus tema kohta oli: ,,..tark meeldiv noormes igati." Jevgeni sukeldus varakult seltskonnaellu. Talle said osaks kõik lõbustused. Onegini ,,päev" lõppes varahommikul. Teda ei huvitanud eriti teatrietendused, pigem daamid ja nende riietus, ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus ,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust. Jevgeni Onegin sõbrunes Lenskiga sellepärast, et teda köitis Lenski tulihingelisus. Lenski oli ka targem kui teised naabrid.
kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. (Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolis õppisid tulevased toomhärrad, kuid juba 15.sajandi asgusest pidid kõrgematele kirikukohtadele toatlejatel olema ülikooliharidus. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. Paljud aadlinoored õppisid Praha, Kölni, Heidelbergi, Erfurdi jt ülikoolides -- kust jõudsid juba 15. sajandi lõpul Eestisse humanismi ideed. (Estonica 2010) On teada isegi üksikuid eestlasest üliõpilasi. Kui varaline seis lubas, siis ei olnud eestlastele ülikoolis õppimine keelatud. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Ent paralleelselt vaimulike harimisega toimus rahva harimine ka katoliku missa kaudu, mille