Feodaalide roll
Kuna rüütlid olid elukutselised
sõjamehed, hinnati nende vaprust ning võitluskunsti erakordselt kõrgelt. Kõige parem võimalus oma võimete näitamiseks olid
organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel väikseid lahinguid kahe rüütlite salga vahel, järkjärgult asendusid need
kahevõitlustega. Ühiskonnasuhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas, kuid pealtvaatajate, kes võitlustele kaasa elasid, seas oli
aadlineiusi, kellele rüütlid tahtsid tähelepanu äratada. Kirik tahtis turniiride pidamist keelata, kuna oli palju mõttetut verevalamist,
hiljem kui ohvreid oli vähem, tühistas kirik oma keelu. Kujutlus ideaalsest rüütlist sai suurepärase kajastuse rüütlikirjanduses, selles
tõsteti esile rüütlite vaprust, ustavust senjöörile, vagadust ning suuremeelsust. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri:
kangelaseepos, rüütliromaan ning armastusluule.
annaabi.ee 
