Eesti õiguse ajalugu
Keskvõimu
kõrgeimaks esindajaks Läänemere kubermangudes oli keisri poolt määratud kuberner ja
kindralkuberner.
Kuberneri kõrval olid kõrgeima võimu kadjaks kohalikud rüütelkonnad, mis osalesid kohalike
seaduste koostamises ning kubermangude valitsemises. Rüütelkonnad valisid oma
liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid. Rüütelkonna tegevust
juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud
aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik.
Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone
koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus
oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel
18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust.