4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid aga olema
Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles. 13) Isa Goriot- Tegelased: Isa Goriot, Eugene de Rastignac, Vautrin, Delphine de Nucigen, Anastasie de Restaud jt. Isa Goriot on vana nuudli kaupmees kes sunnitakse tütarde meeste poolt pensonile. Ta on oma tütardele otsinud suure kaasavara eest aadlikutest abikaasad. Gorot on väga rikas mees ja elab ainult painsoni parimas toas ja käib korralike riietega ringi. isa armastab oma tütreid väga siis annab ta kas või oma viimse peni ära et tütardel oleks hea .Ta müüb võla kirjad ja oma paremad riided maha. Varsti ta elab kõige halvemas toas. Aga teda see ei kurvasta kuna tütardel on hea olla. Aga lõpuks saab isa aru et tütred ei armast teda vaid tahavad tema raha
Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail
annaabi.ee 
