Nimetu
mõelda sõjategevusest. Teatav vääljakutse Sigismund III . Sigismund on rootsi muutust
troonil ise ära kasut, saatis Nordkjepingi riigipäeva järel kirja Eestimaa aadlikele , kus
nim neid eksinud lammasteks ja kutsus neid keerama selga Karlile. Tln linn keeldus
sellele, Eestimaa rüütelkonnale oli kirjal edu. Siiski mitte in corpore, osa rüütelkonnast
otsustas poolt vahetada. Arvati, et Liivimaa ühtsus tuleb taastada, seda tuleks teha Poola
lipu all. II osa oli need aadlikupered, kes lihtsalt iei saanud Karliga läbi. Hiljem tehti
uurimused, kes olid selja oööranud, osa mõisteti isegi surma.
1604 a IIp sõjategevus aktiviseerub. Rootslased ürit tagasi vallutada Paide, toimub Mäo
mõisa all 15 sept välilahing, kus Rootsi armee saab hävitavalt lüüa. Seda juhib Stolarn->
pettub, otsustab väejuhtimse enda peale võtta, Karl tuleb niisiis ise Liivimaale, soovib
kiirelt vallutada riia ( kaasa võttis u 14 000 meest). Tagasi oli neil õnnestunud saada
annaabi.ee 
