Eesti pärast põhjasõda
keskused said linnaõiguse.
Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur.
Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule,
mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad.
Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud
maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama
hingeloenduse.
Pärast Katariina II surma säilivad maksud. Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a
paldiski maakond.
Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed
määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati
piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse
kaevamise õigus.
18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala
ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt.
annaabi.ee 
