Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
ta ülevenemaalise kuulsuse. [2]
1.1. Tõu arenemine
Aretuses valitses kaks voolu: ühed pooldasid ,,maatõugu" märade parandamist välismaiste
täkkudega, teised (peamiselt talupojad) tõestasid katsetuste varal, et Eesti kohalikud hobused
on vastupidavad, tugevad ja vähenõudlikud ning nende suuremaks muutmine peab toimuma
puhasaretuse teel. [1]
Teadliku hobusekasvatuse alguseks on peetud kahte sündmust: esiteks 1855. aastat, mil
Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstatati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust
hävingust. Tehti otsus, et tõu säilimise nimel ja tema omaduste parandamiseks tuleb luua
hobusekasvandused, millest aasta hiljem asutati Tori Hobusekasvandus. [3]
Tegevus kasvanduses algas järgmisel, 1856. aastal. Kasvanduse asutamise sihiks oli aretada
vastupidavat, vähenõudlikku, kiiret eesti hobust, keda ähvardas kadumine teiste tõugudega
ristamise ja paremate hobuste väljaveo tõttu. [3]
annaabi.ee 
