Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Hastferi.
Karistuseks Liivimaale saatis kuningas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike
kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile.
1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku
viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist veidi põhja pool,
jättes Valga Lätile.
Mõisnikud:
Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks.
Siinset aadlikkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. XVII saj. Püüti ette kirjutada,
milliseid rõivaid tohib kanda üks ja teine seisus, palju külalisi pidudele kutsuda, mida
külalisetele pakkuda. Aadlikud haavusid, kui neid alandati maarentiku seisukorda.
Põllumajandus:
Rõhku pandi teraviljakasvatusele, sest see andis suurimat sissetulekut. Põlluharimine toimus
endiselt kolmväljasüsteemis.
Takistuseks olid kivid põldudel, mida hakati koristama. Esialgu laoti neid lihtsalt unnikusse,