Leedu ajalugu
Lepped
sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu
hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu
suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola
ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks.
Leedus reformid kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused,
mis Poola aadlikelgi, rajati Vilniuse piiskopkond, kohustati rahvast ristiusku vastu võtma.
Rajati Prahas leedu kolleegium, kus õpetati välja usutegelasi Leedu jaoks. Kõik
kirikutegelased Leedus pidid oskama Leedu keelt ja pöörduma kirikus koguduse poole leedu
keeles. Leedu linnad said Saksa linnaõigused Magdeburgi linnaõigus Vilnius, Kaunas,
Trakai. Jogaila lahkumisel Poolasse tekkisid sisetülid, mille käigus tõusis olulisemaks
tegelaseks Kestutise poeg Vytautas
annaabi.ee 
