Eesti keskaeg
Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii
mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed
vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid
ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased
Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva
vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja
aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale.
Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele.
Kronoloogia
· 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse.
· 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
· 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu
ümbruskonda.
annaabi.ee 
