Nõukogude Liidu ajalugu
Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri
õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna
seadusi maksma oma ukaasidega. Lisaks riigiduuma moodustamisel toimus oluline murrang- I ja II
riigiduuma ei vastanud keisri lootustele, valitsuse lootustele, saadeti ennetähtaegselt laiali. 3.juunil
1907, kui II riigiduuma laiali saadeti, muudeti ka senist valimisseadust, III ja IV riigiduuma
kujunesid valitsusele kuulekateks- aadliduumad. Neis oli selgelt tajutav, kellele tahetakse Vene
riigis anda suurem otsustamisõigus ja kes tahetakse kõrvale sundida. Domineerisid selgelt
kõrgkihid- aadel, suurettevõtjad, rahvuslikus mõttes vene rahvus. Valimised polnud üldrahvalikud
ega ülearu demokraatlikud, suurem osa rahvastikust Vm-l oli jätkuvalt valimisõiguseta, naistele ei
antud, hooajatöölistele (põllu-, ehitus- jne töölised), jäid ilma vähearenenud rahvad- Põhja-Vm,
Siber, Kesk-Aasia, sõjaväelased jne