Eesti keskaeg
aadlikeks.
Juba vallutuse algjärgus tegi Riia piiskop Albert suuri läänistusi, sealsed vasallid
mängisid olulist rolli sõjas (Vasallkonna seas olid ka Bremeni peapiiskopkonnast
piiskopi sugulasi ja hõimlasi; onupojapoliitika?). Tartu piiskopkonna esimene
läänistus tehti 1224. aastal. Korduvad nimed, mis said läänistusi on: Buxhövden,
Dietrich, Tiesenhausen. Vasallid kippusid koos oma maahärraga uusi maid endale
haarama. Eraldi piirkonna keskaegse Liivimaa aadliajaloos moodustas Põhja-Eesti:
Allikaks on Taani hindamisraamat, kus 1240. aasta andmete põhjal selgub, et nimistus
on mainitud 114 vasalli, kellele oli läänistatud Harju- ja Virumaa kogu haritavast
maast umbes 75%, umbes 20% kuulus Taani kroonile ja 5% kirikule. 47% läänistatud
maast oli läänistatud suurnikele, kelle valdused olid suuremad kui 60 adramaad.
Keskmise suurusega (59-30 adramaad) läänivaldused moodustasid 21%. 32%
annaabi.ee 
