Ajaloo põhiperioodid
Valgustusfilosoofid leidsid, et sisepoliitika (alamate heaolu) on olulisem kui
välispoliitika (sõjalised vallutused ja võidud). Üldiselt taotles valgustus õigusliku omavoli,
seisuslike privileegide, monopolide ja igasuguste isikuvabadusi piiravate ebaõiglaste tõkete
kaotamist.
Valgustus oli moderniseeruva kodanluse emantsipatsiooni väljendus, eesmärgiks oli kaotada
aadli- ja preesterkonna privileegid. Valgustuse kodanlus haritlased-õpetlased (mh
advokaadid ja arstid), ka osa aadleist, mitte aga kaupmehed. Prantsusmaal toetas
valgustuse põhimõtteid eelkõige kodanlik-aadellik eliit ei levinud lihtrahva hulka. Rahvast
puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine).
Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus ,,kodanlik" moraal: töö, kohusetunde,
võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku
Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis).
annaabi.ee 
