VETERINAARGENEETIKA
suguliitelisteks ehk gonosoomseteks. Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis.
Harvadel juhtudel ja harvade tunnuste puhul on selline geen ka Y-kromosoomis. Seeparast
avaldub retsessiivne alleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsel (XY)
sugupoolel,
sest vastav geen on uhekordses doosis, ainult X-kromosoomis.
Suguliitelised geenid avastati esmalt USA geneetiku T. H. Morgani (1866-1945) poolt
katsetes aadikakarbsega (Drosophila melanogaster) 1910. a.
Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s koik punaste silmadega
jarglased. Jarelikult punane silmade varvus domineeris. Teises polvkonnas saadi aga
omaparane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, koikidel
emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte
jargi ullatav ja erines ootusparasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi
annaabi.ee 
