Keskaegsed rõivad
Mida kõrgemast seisusest isik, seda pikem kinganina. Käimise hõlbustamiseks kinnitati
kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Nii nagu keskajal
seadustati ehete ja rõivaste kandmine, nii kehtestati normid ka jalatsitele. Näiteks 1363.
4
aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel,
kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel.
Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade
ja nahkrihmadega kottadega
Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad
pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid:
viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel.
Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel
heinateol.
pastlad - valmistati sea- või veisenahast