Jutuke - Õunkübarad
vorm ja kuldtikandiga vöö, mille kulunud muster oli halvasti nähtav laia valiku relvastuste
pärast, mis igati küttide keha külge kinnitatud olid. Hirmuäratavat mõju süvendasid
süsimustad kõrgekontsalised tanksaapad ja rüüde pikad lehvivad varrukad. Igaühel neist oli
käes veider kaheteraline mõõk, külgtiivadki, sümboleid täis graveeritud, omasid kaht tahku
selliseid polnud Elisa enne näinud, kuigi vanaisa häärberis palju aadamalaste relvi läbi paljude
aegade leidus.
,,Nad otsivad mind," sosistas ta vaikselt ja tundis selja taga kellegi olemust. Ta oli just
ümber pööramas kui Sora ta põrandale pikali lükkas, ise peale istudes, et tüdruk liigutada ei
saaks.
,,Ole kuss," lausus ta, olles kummardanud end ta kõrva juurde. Ta pilk oli tõsine, ent
enesekindel ta teadis, mida teha.
,,Kes nad on?"
,,Kütid. Ma pole kindel selle kohta, kuidas nad siia said, veel vähem aga miks, kuid välja