Eestlane - kes ta on?
asetavad. Seepärast me üritame pidevalt põgeneda. Põgeneda tobedas kartuses, mis samas ei välista
selle reaalsuseks saamist. Eestlasi võib seega nimetada ka paguluses olevaks rahvaks. Paguluses oleme
iseenda eest, sest inimesed oleme me ju kõik, olenemata rahvusest, nahavärvist, religioonist või millest
iganes. Eestlane samas ka unistab palju. Me unistame oma noorusest ning sellest Arkaadia teest, mida
mööda aabitsalastena sai tatsatud. Marssalikepike kui võimalus oli meil alati olemas. Paljud viskasid selle
kepikese liiga vara ära, nähes, et see on kasutu, kuid see võimalus, et seda kasutada, avaneb alles sel
ajahetkel kui ollakse jõutud oma elus nii kaugele, et seda saaks kasutada. Eesti riik arvab teadvat, et
rahvas on loll ning ei tea, mis on õige, mis vale; siis tuleb rahvale kõik puust punaseks ette teha ja
näidata, mida teha, kelleks saada ning kuhu pürgida oma elus.
annaabi.ee 
