Laste- ja noortekirjandus
katekismus aabitsaga koos. Üldiselt polnud varasemate aabitsatel ja vaimulikel raamatutel
erilist sisulist vahet. Aabitsa lgemispaladeks olid veel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses
katekismus, palved ja vaimulikud laulud. Ainuke erinevus oli raamatute mahus ja selles, et
aabitsasse olid paigutatud tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Ometi leidub 18.
sajandi lõpus ka niisuguseid otseselt aabitsaks või lugemisraamatuks nimetatud väljaaindeid,
mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti
lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks.
Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud
jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks.
Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“