Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine. Need tekitasid vanameelses pastorites
vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ja mõistlik on piirduda tuttava
kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt tehti juba "WT-s". Forselius
andis välja usulise sisuga aabitsa, mis pole säilinud. Forseliuse aabitsais avaldub ta uudne kirjaviis vana kirjaviisi
looja - ei tähenda murrangut ortograafias ega senisest täiesti erinevat lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat
reformitaotlust.
Forseliuse keelekasutus: komitatiivi lõpp tüvega koos. Sõna lõpus leenisklusiil. Imperatiivi lõpud t-ta. Olevikus
eituspartikkel ep, aga verbil pole pöördelõppu. Lausestuses säilinud saksapära, kuna tekstid pärinevad katekismusest.
annaabi.ee 
