Eesti uusaeg
Vahepealne langus Suur näljahäda 1697 (suurim teadaolev näljahäda eesti aladel üldse, suri
umbes viiendik rahvast). Paljud surid mitte nälga, vaid erinevatesse haigustesse, mis nende
nõrgestunud keha nüüd paremini vastu võttis.
Samuti Põhjasõja käigus venelaste rüüsteretked (1702-1703), palju rahavstikku taperi seal, et
"vaenalast nõrgestada".
1709 suur viljaikaldus
Lõpp-punktisks oli suur katk 1710-1711. Sellesse võis surra kuni 200K inimest, mõjus väga
hävitavalt.
Aaastatks 1712 elas eesti aladel umbes samapalju inimesi kui 13. sajandi alguses.
18 sajandil rahvaarv kasvas suhteliselt stabiilsed. Esimese hingeloenduse anemetel 1782 oli
siis ca 485K inimest eesti aladel.
18saj lõpp, 19 saj algus ületab elanikkond poole miljoni piiri.
18 saj alguses domineeris sisseränne( oli suurem kui väljaränne).
18 saj teisel poole hakkab domineerime "ebaseaduslik väljaränne" ehk talupegade pagemine.
Pageti soome, vene aladele, setu aladele.
annaabi.ee 
