Mullateaduse alused II Kontrolltoo
90-110mm-väike,
3.110-130mm-alla keskmise,
4.130-150mm-keskmine,
5.150-170mm-üle keskmise,
6.170-190mm-suur,
7. Üle 190mm-väga suur.
Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim
järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline
veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine
30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma.
Muldi rühmitatakse veereziimilt:
1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega.
2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.
3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude iesloom.MOMENDINIISKUSE
ASTMED.(Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla veereziimi reguleerimisvõtted:
kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv
annaabi.ee 
